Uputamine: uus keks või kull?

Erisiaanlik tervitus!

UPUTAMIST mängivad diskordianistid ja muud sedalaadi inimesed.

EESMÄRK: uputada ese või asi või objekt vette või mutta või ükskõik millesse, kuhu midagi uputada saab.

REEGLID: uputada võib igat moodi. Praeguseni on kümnenaelaseid mudakamakaid kasutatud tubakapurgi uputamiseks. Hea, kui on olemas veega täidetud tiik või auk, kuhu asju uputada. Kuid kasutada võib jõgesid — lahtesid — abajaid — ma julgen arvata, et koguni ookeane.

MÄNGUKORDADE JAOTUS käib järgmiselt: kes iganes saab esimesena värgi maast lahti ja õhku.

KOHUS: kõigi UPUTAMIST mängivate isikute kohus on pärast seda, kui üks ese on uputatud, aidata leida veel esemeid uputamiseks.

UPUTAMISE KORRAL: uputaja hõikab “Ära uputasin!” või midagi sama läbimõeldut.

ESEMETE NIMETAMINE on mõnel juhul soovitav. Esemele annab nime eseme leidja, ja see, kes selle uputab, võib öelda (näiteks): “Ma uputasin Columbuse linna Ohio osariigis.”

— ALA HERA, E.L., N.S., Rayville’i Õunapantrid,

tsiteeritud Malaclypse Noorema, P. C. V. Principia Discordias

Huviline leiab Metaclysmia Discordiast soovi korral veel diskordianistlikke mänge. "The Wholly Book of Clichés and Cabbages" tutvustab diskordianistlike rollimängude kontseptsiooni ja eri reeglisüsteeme. Uputamismängu veebiversiooni kirjelduse leiab siit. Loendi veel mõnedest mängudest, mis võiksid sobida diskordianistidele, samuti.

Kingitus Kõige Laisemale, ehk ZIP-vormi pakitud arvutimäng "Uputamine" (ingl "Sink"), asub siin.

Au Discordiale kõrges!

KKKK: kaos kvantmaailmas katseliselt kinnitatud

Au Erisele!

USA teadlased leidsid meie Emanda kvantmaailmast.
Avastust kajastab Science Daily.

Maailmas, mida kogeme meeleelundite kaudu — maailmas, milles valitsevad klassikalise füüsika reeglid — pole kaootiline käitumine mitte erand, vaid reegel.

Ka kõige tillemad, hõlpsasti märkamatuks jäävad sündmused võivad täielikult muuta komplekssete süsteemide käitumist isegi sellise määrani, et suuremas osas looduslikest süsteemidest, millega me oma igapäevaelus kokku puutume — ilmast keemiliste reaktsioonideni, rahvastikudünaamikast neurovõrkude ja koguni aktsiabörsini —, paistab igasugune korrastatus üldse puuduvat.

Teadlased, kes on võtnud uurida “kaost” — mida nad (tõenäoliselt käbinäärme alatalitluse tõttu, mis on seni takistanud neil Emand Erist silmast silma nägemast – H. p.) määratlevad äärmusliku tundlikkusena algtingimustesse tehtud mõõtmatult väikeste muudatuste suhtes —, on taolist käitumist täheldanud vaid klassikalise füüsika kirjeldatavas determineeritud maailmas.

Seni pole veel keegi tulnud lagedale tõenditega, mis viitaksid kaose ilmnemisele kvantmaailmas ehk footonite, aatomote, molekulide ja nende koostisosade vallas.

See on tasand, milles valitseb ebakindlus: aatom on korraga nii osake kui laine, ning võimatu on korraga määrata selle asukohta ja kiirust.

See kujutab endast tõsist probleemi. Kui kvantosakese lähtepunkti pole võimalik täpselt teada, pole ka võimalik konstrueerida teooriat, mis hõlmaks algtingimusi nii, nagu klassikalises kaoses.

Ometi kujutab kvantmehhaanika endast seni kõige täielikumat teooriat füüsilise maailma kohta, mistõttu peaks see suutma selgitada kõiki loodusnähtuseid.

“Jama on selles, et inimesed ei näe kvantsüsteemides klassikalist kaost,” selgitas Arizona Ülikooli professor Poul Jessen. “Ja me usume, et kvantmehhaanika on fundamentaalteooria, mis kirjeldab üleüldse kõike, ning et me peaksime aru saama, mil moel klassikaline füüsika järgib kvantfüüsika piiranguid.”

Jessen ja tema kolleegid on Arizona Ülikooli optikateaduste kolledžis läbi viinud sarja katseid, mis näitavad, kuidas klassikaline kaos tegelikult kvantmaailmasse tungib.

Kes tahab teada, kuidas nad seda täpselt tegid, peab lugema artiklit täispikkuses inglise keeles, ning soovitav oleks ka teatud ettevalmistus sellistes teemades nagu spinn, fraktaalid, dünaamiline lokalisatsioon ja "tõugatud vurr" (ingl kicked top).

Aitäh, prof Jessen, kinnitamast meie usku ja tõestamast, et Polüema valitseb tõesti kõikjal — nii, nagu üleval, nõnda ka all.

Tõenäoliselt on selles, et ma taolist põnevat, kõigisse truudesse erisiaanidesse ja diskordianistidesse kahtlemata religioosset hardust ja meelekindlust süstivat uudist juba varem vahendanud pole, süüdi Kallutatud Jõud, kes Kusagil Struktuurides tegutsevad. Olge te neetud! Mäda põide ja käbi kõrva teile, et teie nimetissõrmed tursuksid suureks nagu vabandussambad ning ripsmed kukuks küljest otse varba peale! Traatnuustikud... Ehh.

Elagu Discordia! Elagu!

Kaos ja eestlus sõbralikult, näe!

Elagu Eris!

Täna, vennad, õed ja sigitised Jumalanna palge ees, tahan ma teile rääkida tulevikueestluse järjepidevuse saavutamisest meie Emanda kaootilisel toel. Aitäh.

Eesti poliitikasse pürgivate vaimustavate äärmuslaste sortimendis leidub tõelisi pärleid, mis esile tõstmist väärivad. Eelmiste kohalike valimiste eel võis pentsikute valimisliitude nimekirjadest leida agaraid kodanikke, kes kutsusid näiteks tõsimeeli üles kõrvaldama Toompealt Vene õigeusu kiriku hoonet, keelama seadusega mošeede rajamist Tallinna, küüditama Eesti kodakondsuseta isikuid Venemaale või radikaalsete vahenditega piirama kahtlase tõmmu kontingendi sisserännet.

Vähegi perspektiivitundeline kodanik, kes oskab pilti suumida globaalseks, mõistab vast selgitamatagi, miks taolistest meetmetest ei saa piisata. Rahvusradikaalide kavadest oleks ehk mingisugust tolku juhul, kui Eesti Vabariik kujutaks endast eraldist planeeti, mis oleks Maa elanikest, eriti neist va murjaneist, kosmiliste distantsidega lahutatud. Jumalanna paraku, praegu elame veel venelaste, hiinlaste, hispaanlaste, krišnaiidide, moslemite ja tiiraste Briti poissmeestega samal planeedil.

Rahvuslaste suurim mure, mis peaks olema muidugi kogu meie rahva mure, on, et Eesti keel ja kultuur ja sugu on Maa pealt hääbumas. Karta on aga, et konkureerivate võõrkultuuride kunstlik väljatõrjumine meie kallilt kamaralt ei õnnestu — peksad sibulakuppelkiriku aknast välja, tuleb internetijuhet pidi tagasi. Sama kehtib islami kohta. Seega tuleb probleemile laheneda teisest küljest.

Eestile on ajalooliselt võõrad absoluutselt kõik tänapäevani säilinud usutunnistused. Seda, mida või keda või kuidas täpselt kummardasid meie oletatavasti paganaist esivanemad, ei tea keegi — küllap toodi ka need religioossed tavad sisse vastikult välismaalt, tõenäoliselt Skandinaavia poolt. Muistsed eestlased pole oma sakraalkultuurist maha jätnud muud kui lohuga rahnud ja mõned pühaks kuulutatud puudesalud.

Sakraalsust inimeste elust välja tõrjuda pole võimalik, kuna Kõrgemasse Jõusse uskumine on meile evolutsioonilise taagana kaela riputatud ja seda püüdlikult eirata tähendaks eitada oma inimlikkust. Eesti riik ei saa endale ka lubada usulist diskrimineerimist, sest seda keelab meie põhiseadus. Küll aga saab seadusest mööda hiilida. Sellepärast kutsun kõiki Eesti põrandaaluseid tehnofriike ja muidu moraalilagedaid ent patriootlikke häkkerikalduvustega eestlasi asuma tööle viiruse kallal, mis muudaks kõik sakraalrajatised üleöö pühadeks hiiteks ja/või ohvrikivideks. Tõsi, nanotehnoloogia areng pole tõhusate replikaator-robotiteni veel jõudnud, ent kaugel see aeg ikka olla saab? Kui tegutseda kiiresti ja halastamatult, võiks juba kümnendi või hiljemalt kahe pärast kuulutada Eestimaa puhtaks kõigist silmnähtavalt võõrusulise eesmärgiga rajatistest, kuid sedavõrd rohkem oleks meil šeffe lohuga rahne ja pühi hiisi.

Teine probleem — Eesti rahvuse füüsiline hääbumine — vajab samuti lahendust, mis arvestaks tulevikutendentsidega. Sisserände piiramine pole selline vahend, kuna selle hinnaks oleks poliitiline ja kultuuriline paariaseisund Euroopas, mida mina küll maksta ei tahaks. Märksa odavam oleks rahvastikuministeeriumi eelarvest leida mõned miljonid selleks, et otsida Eestimaa pealt kokku kõige tervemate ja paremate geenidega noored ja veetlevad härrasmehed, koolitada neist meistervõrgutajad ning saata selline seksuaalsete anastajate rünnakrühm Euroopa ja maailma peale laiali. Kui sammuda otsustavalt, võime sel moel Eesti vere säilimise tagada enne rahuldamata hiinlaste hordide pealetungi. Ajaliselt vananev, ent füüsilist vananemist teaduse ja tehnoloogia viimaste saavutustega pidurdav põliselanikkond saaks aga muheldes seirata miljonite tervete ja tugevate väliseestlaste sirgumist ning elada kaasa järgmise kümnendi-sajandi-aastatuhande eestlusele.

Olgu tervitatud Discordia!

Jõul: andmise ja leppimise aeg...

...aga mõne jaoks ka aeg oma ideoloogiasõdureid sõtta saata. Peapiiskop Põder kutsub oma kaaskummardajaid "kõnelema Kristusest sõprusringis ja avalikkuses".

Loomulikult on tal selleks täielik õigus, aga samas on selge, et Kristuse maapealne esindaja Eestis ei ole tuttav eristilise eskalatsiooni seaduse ega aneristiliste meelepetetega.

Veendumaks, et universum on tasakaalus, piisab, kui heita pilk Skeptik.ee blogisse, mis eristilise avataarana toiminud peapiiskopi avaldusele väga maruliselt ja valuliselt reageeris.

Ja kuna — nagu nenditud pealkirjas — jõul on andmise aeg, siis otsustasin taas EDK nimel sõna võtta ja samas ka kukrut kergendada. MTÜ Eesti Skeptik peaks varsti oma kontolt leidma sada krooni, mida seal enne ei olnud, koos makseselgitusega "Eesti Diskordianistlikult Kabalilt liimi ostmiseks, et bussidele silte kleepida".

Sõnavõtu leiab juba viidatud skeptiku-posti kommentaariumis, aga toon selle igaks juhuks ära ka siinkohal.


Peapiiskop Põder ütles:

Meis igaühes peitub igatsus Jumala puudutuse järele, sest kokkukuuluvus Jumalaga on osa meie identiteedist.

Paadunud homofoobina ei saa ma siinkohal peapiiskopile takka kiita — ehkki tunnistan tema õigust ja vabadust oma misjonit kuulutada nii agressiivselt kui vahendid lubavad. Kuna judeokristlik pärimus ei jäta mingit kahtlust palvletava Kõigeväelise soolise kuuluvuse osas ja ma ise eelistan end puudutada lasta siiski pigem naisterahvastel, ei luba muud moodi toimida lihtsalt sisetunne.

Võib-olla sellepärast olengi jumalannausku. Võimalik, et algaja erisiaanina lasksin end Discordiast võrgutada just sellepärast, et Ta juhtis mu tähelepanu asjaolule “Jesus saves, but Eris is a better lay.”

Sellepärast kutsungi Jumaliku Ettehoolduse ja Pasteedi Süseräänina, Püha Chao Vardjana ning metaskeptikuna (ja muidugi ordineeritud paavstina) kõiki kaaskannatajaid, olgu nad mis usku või uskmatust tahes, Eesti Diskordianistliku Kabali nimel pöörama sel pimedal ajal silmad sädeleva Kaose ja tema võrratu Jumalanna Eris Discordia poole ning laulma koos:

Onward Christian Soldiers,
Onward Buddhist Priests.
Onward, Fruits of Islam,
Fight till you’re deceased.
Fight your little battles,
Join in thickest fray;
For the Greater Glory,
of Dis-cord-i-a.
Yah, yah, yah,
Yah, yah, yah, yah.
Blfffffffffft!

Teadlased: absurd ja irratsionaalsus arendavad

California Ülikooli järeldoktor (postdoctoral researcher) Travis Proulx ja kolleegid näitavad oma värskes uurimuses, et eristiline valgustus, mille mõjude kõige iseloomulikumaks illustratsiooniks on kahtlemata Principia Discordia kogu oma täiuses, arendab mõttetegevust üldiselt ja teogeneesi kitsamalt.

New York Times kajastab uuringut, andes mõista, et kõikvõimalikud loogikat ja normaalseid ootuseid trotsivad ilmingud, mis kutsuvad esile kõikehõlmavat absurditaju, võivad olla teguriks, mis häälestab aju tajuma mustreid, mida see muidu poleks märganud.

Irratsionaalsusega kokku puutuv inimaju üritab meeleheitlikult leida universumis korrapära. Dr Proulx ja Briti Columbia Ülikooli psühholoogiaprofessor Steven J. Heine kirjeldavad oma uurimuses, kuidas nad lasid 20 tudengil lugeda Franz Kafka jutule "Kolkatohter" rajanevat absurdset jutukest. Seejärel pidid nad püüdma meelde jätta jada omavahel pealtnäha seostumatuid märgikombinatsioone (näiteks X, M, X, R, T, V), mida neil hiljem paluti leida 60 sarnase kombinatsiooni seast. Tegelikult esinesid tähtede ilmnemises teatud vaevuhoomatavad korrapärasused näiteks selles, kui suure tõenäosusega esineb mõni täht mõne teise tähe ees.

Juttu lugenud rühma tudengid tuvastasid 30% rohkem kombinatsioone ja tabasid poole tihemini täkkesse kui need, kes olid lugenud mingit muud, koherentse sisuga lugu.

Ehkki teised värske uuinguga tutvunud teadlased leiavad, et esialgu pole veel põhjust David Lynchi filme ja John Cage'i heliteoseid koolikavva võtta.

Meie oleme progressiivsemad. Eesti Diskordianistlik Kabal soovitab lisaks Lynchi ja Cage'i loomingule neis koolides, kus usundiõpetus programmi kuulub, kaaluda ka diskordianismi tutvustavate materjalide lisamist õppekavasse. EDK on rõõmuga nõus vastavates küsimustes valgustama kõiki, kes seda soovivad.

Kõige varajasem eristiline tõlge (vist)

Eristilised avataarad on saadetud Tegelikkusesse, algupärasesse Rorschachi tindiplekki selleks, et nad takistaksid asjadel nii korrastatuks muutumist, et need töötamast lakkavad. Selle saavutamiseks kinnitavad nad tihti, et mingisugused meelevaldsed tõlgendused on ainsad, mis kehtivad. See tekitab Tüli, mis põhjustab Segadust, mis äratab ellu Püha Kaose. Enamik eristilistest avataaradest ilmutab teatud märke, mille põhjal neid on võimalik ära tunda — näiteks töötab riigiametnikena. Seni on edukaim eristiline avataara olnud Konfutsius.

Lisaks võib eristilisi avataarasid ära tunda selle järgi, et nad pole oma ülesandest kunagi teadlikud ning neil pole aimugi, et nad teenivad Erist — veelgi enam, nad isegi ei taipa, et külvavad segadust. Selle teeb võimalikuks eristilise eskalatsiooni seadus, mida selleks, et olla eristiline avataara, ei tohi arvestada. (Teadmata põhjusel ei kehti see niisama hästi nende puhul meist, kes seda järgivad.)

Seadus kehtib meelevaldse või sundusliku korrakehtestamise kohta. Seadus on järgmine: korra kehtestamine = kaose eskaleerumine.

Fendersoni täiendus lisab, et mida karmimate vahenditega mingit korda säilitatakse, seda kauem võtab aega tuleneva kaose eskaleerumine, AGA seda suurem saab see puhkedes olema!

Eristilise eskalatsiooni seaduse ja Fendersoni täiendusega relvastatult suudab iga imbetsill — mitte ainult sotsioloog — poliitikat mõista.

Sõnastan selle ümber läänemaailma lingua francas: korra kehtestamine tekitab kaosedefitsiidi, mis kuhjub, kuni see täielikult kinni makstakse (ja hinnaks on kogu tuleneva kaose (ingl k outstanding chaos) ärakannatamine).

Erise meelest on muidugi igasugune kaos oivaline (ingl k all chaos is outstanding). Meie, surelike jaoks on liiga palju head asja natuke liig. Seega tunneme vastumeelsust, kui kohtame mõnd anerismi — see tähendab väidet, mis eristilise eskalatsiooni seadusega ei arvesta.

Kui kuulete kedagi väitmas, et prostitutsiooni keelustamine kaotab vägistamise, siis olete te anerismi — aneristilise meelepette — tunnistajaks. Anerism leiab peaaegu alati tee maailma läbi mõne poliitiku suu, ent allikaks võib tegelikult olla igasugune võimur, näiteks vaimulik, õpetaja, lapsevanem, ülemus või Ronald McDonald.

“Meil on vaja rohkem seaduseid ja karmimaid karistusi, et vabastada meie ühiskond uimastitest,” kuulutab Erise järjekordne pahaaimamatu ettur. Kahtlemata teevad need seadused uimastite salajase sisseveo, müügi ja ostu riskantsemaks. See omakorda kergitab hindu — tehes nimetatud tegevusalad seega tulusamaks. Seega — vastavalt eristilise eskalatsiooni seadusele — suunatakse rohkem raha ja tööd musta turu laiendamisesse.

Või, nagu on lihtsamalt öelnud taoistlik mõttetark Zhuangzi, “Mida rohkem seadusi, seda rohkem kuritegevust.”

— Omar Khayyam Ravenhurst, Pvt., USMC (Ret.) (ehk Kerry Thornley, Diskordianistliku Seltsi (Discordian Society) asutajaliige) 23. jaanuaril 1991 (Sissejuhatusest “Principia Discordia” viiendale trükile)

Elagu Eris! Olgu tervitatud Discordia!

Käesolevaga avaneb veebipäevik "Heitke pikali"!

"Heitke pikali" hakkab kajastama Eesti Diskordianistliku Kabali teadaandeid — täpselt nii pika viibega, kui need Süserääni teadvusest klahvistikuni jõuavad.

Täna astus EDK esimese avaliku sammu:

#25 Mart K. 07. okt 2009 kell 10:07

Pealegi täidab skeptik.ee ju suure osa ajast enda eesmärkidele risti vastupidiseid ülesandeid. Uuematest esoteerikauudistest, alternatiivmeditsiini arengutest ja ennustamismeetoditest saavad paljud infot just siit, nagu toovad mitmed veendunud vaktsiinivastased, marukristlased ja vandenõuteooriausklikud siinset lehte hoiatavaks näiteks sellest, milleni vabatahtlik vaimupimedus (ehk Ockhami noateral balansseeriv teaduslik maailmavaade) viia võib.

Kui skeptik.ee aktiivse tegevuse lõpetaks või suisa kaoks, oleks ka skeptitsismivastastel palju igavam. Seega kutsun kõiki organiseeritud ja organiseerimata usuinimesi kukrut kergendama ja skeptik.ee tegevust toetama. Nii nagu Vägede Jehoova sundis enda loodud ingel Morgensterni mässama, et oma vägevust tõestada, peaksid ka vankumatu usu kantsid vaestesse eksinud vangutajatesse suuremeelselt suhtuma, sest eks oota neid ju õiglane karistus hauataguses ilmas.

Kodanikud skeptsitsimis kahtlejad, meenutan teile Matteuse sõnu: “Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sult palub ja ära käändu kõrvale sellest, kes sult tahab laenata.”

Seni veel ametlikult registreerimata usuühingu Eesti Diskordianistlik Kabal nimel teen otsa lahti ja toetan MTÜ Skeptik tegevust saja Eesti krooniga.

Jumaliku Ettehoolduse ja Pasteedi Süserään, Püha Chao Vardja ja metaskeptik Mart K. (ordineeritud paavst)