Ühiskonnas valdavale P-koogi ja J-kuuse maaniale pakuvad võigast alternatiivi juba traditsiooniliseks kujunenud Heitke Pikali pööripäeva-saturnaalid, mis seekord algavad reedel, 23. detsembril kl 21 Meremuuseumi püssirohukeldris (Uus 37, Tallinn).
USA föderaalreservi illumineeritud asutamise 98. aastapäeval toimetab plahvatuslikke põrandaaluseid riituseid biootiline imemasin, stiihiline meta-postcore-jõuk LAHKHELID. Seekordse degenerantide jaurumasina moodustavad regulaarsetele lisaks ja muutuvas suhtes: Ann „Lumivalgeke“ Reimann (EMTA) harmoonilise naishäälena d-efektsel klaveril, piinatud kitarrivirtuoos Kaspar "Tiiger" Toome (Lippajad) ja üllatavd üllatajad kohalikest keskmiselt populaarsetest ansamblitest.
Sporaadilisele lahkhelindamisele tuleb Armeenia režissööri Sergei Paradžanovi revolutsiooniline šedööver "Sayat-Nova" (1968). Saadaval on ka diskordianistliku triloogia "Illuminatus!" teine jagu "Kuldne õun".
Riitus on kinnine. Pääsemiseks saada radasõnum @ Harald Haak või võta varakult ühendust mõnega lahkuposijatest.
Heitke Pikali on suveune täis maganud ja alustab uut peo-hooaega neljapäeval 25. augustil Tallinnas Von Krahli teatri baaris, kus esmakordselt Heitke ajaloos saab laval näha päris bändi. Seekord on läbivaks teemaks robotid.
“Sa näed välja nagu robot,” ütleb Joe Malik väändunud toas orkiaetud ajahetkes San Franciscos. “Tähendab, sa liigutad ja kõnnid nagu robot.”
“Hoia kinni, härra Küülik,” ütleb habemik noormees sarkastilise naeratusega. “Mõned psühhonaudid näevad iseendid roboteina. Teised näevad teejuhti robotina. Hoia seda perspektiivi. On see hallutsinatsioon, või millegi sellise äratundmine, mille me tavaliselt oma vaateväljast kustutame?”
“Oota,” ütleb Joe. “Osa sinust on nagu robot. Aga osa sinust on elus, nagu kasvav puu või taim...”
Noormees naeratab endiselt, nägu keha kohal hõljumas lakke maalitud mandala poole. “Noh?” küsib ta. “Kas see võiks olla hea kiirkirjaline poeem: et osa minust on mehaaniline, nagu robot, ja osa minust on orgaaniline, nagu roosipõõsas? Ja mis vahe on mehaanilisel ja orgaanilisel? Kas roosipõõsas pole mitte iselaadne masin, mida DNA-kood kasutab roosipõõsaste juurdetegemiseks?”
“Ei,” vastab Joe. “Kõik on mehaaniline, aga inimestega on teine lugu. Kassile on omane graatsia, mille meie oleme kaotanud, või osaliselt kaotanud.”
“Kuidas me sinu arvates selle kaotasime?”
— R. Shea, R. A. Wilson, „Illuminatus!“, I köide, kolmas reis
Lahkhelid on terroristliku muusikarakukese Plankton laiendus kontsertbändiks. Olemuselt ritualistliku, kaootilise ja improvisatsioonilise jõugu ridadesse kuuluvad ansamblite Phlox, Zahir, Taak ja R.K.T. kõige nürimeelsemad ja pahatahtlikumad liikmed.
Esmakordselt nõutakse sissepääsu eest ka raha — neli eurot —, ent kavala nipiga saab sellestki mööda. Nimelt pääsevad robotikostüümis külastajad ürrarile tasuta. Kuidas näeb välja tunniga valminud kostüüm, paistab järgmisest videost.
Üritus nimega „Kaduneljapäev robotitele“ on pühendatud vana poolkuu neljapäevale (sel ajal on mõistlik koristada ja parasiite hävitada, ent õhtused tööd, eriti ketramine, toovat kaasa õnnetusi lammastega) ning kooliaasta algusele (millega kahtlemata kaasnevad õnnetused nii lammaste kui robotitega).
Pärast bändi ketravad, nagu ikka, poole ööni plaate DJ-d Major Laks ja Harald Haak. Toimub viktoriin ja näidatakse liikuvaid pilte.
Jooksev lisateave ja arutelu leiab aset ka rada7.ee-s.
