KKKK: kaos kvantmaailmas katseliselt kinnitatud

Au Erisele!

USA teadlased leidsid meie Emanda kvantmaailmast.
Avastust kajastab Science Daily.

Maailmas, mida kogeme meeleelundite kaudu — maailmas, milles valitsevad klassikalise füüsika reeglid — pole kaootiline käitumine mitte erand, vaid reegel.

Ka kõige tillemad, hõlpsasti märkamatuks jäävad sündmused võivad täielikult muuta komplekssete süsteemide käitumist isegi sellise määrani, et suuremas osas looduslikest süsteemidest, millega me oma igapäevaelus kokku puutume — ilmast keemiliste reaktsioonideni, rahvastikudünaamikast neurovõrkude ja koguni aktsiabörsini —, paistab igasugune korrastatus üldse puuduvat.

Teadlased, kes on võtnud uurida “kaost” — mida nad (tõenäoliselt käbinäärme alatalitluse tõttu, mis on seni takistanud neil Emand Erist silmast silma nägemast – H. p.) määratlevad äärmusliku tundlikkusena algtingimustesse tehtud mõõtmatult väikeste muudatuste suhtes —, on taolist käitumist täheldanud vaid klassikalise füüsika kirjeldatavas determineeritud maailmas.

Seni pole veel keegi tulnud lagedale tõenditega, mis viitaksid kaose ilmnemisele kvantmaailmas ehk footonite, aatomote, molekulide ja nende koostisosade vallas.

See on tasand, milles valitseb ebakindlus: aatom on korraga nii osake kui laine, ning võimatu on korraga määrata selle asukohta ja kiirust.

See kujutab endast tõsist probleemi. Kui kvantosakese lähtepunkti pole võimalik täpselt teada, pole ka võimalik konstrueerida teooriat, mis hõlmaks algtingimusi nii, nagu klassikalises kaoses.

Ometi kujutab kvantmehhaanika endast seni kõige täielikumat teooriat füüsilise maailma kohta, mistõttu peaks see suutma selgitada kõiki loodusnähtuseid.

“Jama on selles, et inimesed ei näe kvantsüsteemides klassikalist kaost,” selgitas Arizona Ülikooli professor Poul Jessen. “Ja me usume, et kvantmehhaanika on fundamentaalteooria, mis kirjeldab üleüldse kõike, ning et me peaksime aru saama, mil moel klassikaline füüsika järgib kvantfüüsika piiranguid.”

Jessen ja tema kolleegid on Arizona Ülikooli optikateaduste kolledžis läbi viinud sarja katseid, mis näitavad, kuidas klassikaline kaos tegelikult kvantmaailmasse tungib.

Kes tahab teada, kuidas nad seda täpselt tegid, peab lugema artiklit täispikkuses inglise keeles, ning soovitav oleks ka teatud ettevalmistus sellistes teemades nagu spinn, fraktaalid, dünaamiline lokalisatsioon ja "tõugatud vurr" (ingl kicked top).

Aitäh, prof Jessen, kinnitamast meie usku ja tõestamast, et Polüema valitseb tõesti kõikjal — nii, nagu üleval, nõnda ka all.

Tõenäoliselt on selles, et ma taolist põnevat, kõigisse truudesse erisiaanidesse ja diskordianistidesse kahtlemata religioosset hardust ja meelekindlust süstivat uudist juba varem vahendanud pole, süüdi Kallutatud Jõud, kes Kusagil Struktuurides tegutsevad. Olge te neetud! Mäda põide ja käbi kõrva teile, et teie nimetissõrmed tursuksid suureks nagu vabandussambad ning ripsmed kukuks küljest otse varba peale! Traatnuustikud... Ehh.

Elagu Discordia! Elagu!

Kaos ja eestlus sõbralikult, näe!

Elagu Eris!

Täna, vennad, õed ja sigitised Jumalanna palge ees, tahan ma teile rääkida tulevikueestluse järjepidevuse saavutamisest meie Emanda kaootilisel toel. Aitäh.

Eesti poliitikasse pürgivate vaimustavate äärmuslaste sortimendis leidub tõelisi pärleid, mis esile tõstmist väärivad. Eelmiste kohalike valimiste eel võis pentsikute valimisliitude nimekirjadest leida agaraid kodanikke, kes kutsusid näiteks tõsimeeli üles kõrvaldama Toompealt Vene õigeusu kiriku hoonet, keelama seadusega mošeede rajamist Tallinna, küüditama Eesti kodakondsuseta isikuid Venemaale või radikaalsete vahenditega piirama kahtlase tõmmu kontingendi sisserännet.

Vähegi perspektiivitundeline kodanik, kes oskab pilti suumida globaalseks, mõistab vast selgitamatagi, miks taolistest meetmetest ei saa piisata. Rahvusradikaalide kavadest oleks ehk mingisugust tolku juhul, kui Eesti Vabariik kujutaks endast eraldist planeeti, mis oleks Maa elanikest, eriti neist va murjaneist, kosmiliste distantsidega lahutatud. Jumalanna paraku, praegu elame veel venelaste, hiinlaste, hispaanlaste, krišnaiidide, moslemite ja tiiraste Briti poissmeestega samal planeedil.

Rahvuslaste suurim mure, mis peaks olema muidugi kogu meie rahva mure, on, et Eesti keel ja kultuur ja sugu on Maa pealt hääbumas. Karta on aga, et konkureerivate võõrkultuuride kunstlik väljatõrjumine meie kallilt kamaralt ei õnnestu — peksad sibulakuppelkiriku aknast välja, tuleb internetijuhet pidi tagasi. Sama kehtib islami kohta. Seega tuleb probleemile laheneda teisest küljest.

Eestile on ajalooliselt võõrad absoluutselt kõik tänapäevani säilinud usutunnistused. Seda, mida või keda või kuidas täpselt kummardasid meie oletatavasti paganaist esivanemad, ei tea keegi — küllap toodi ka need religioossed tavad sisse vastikult välismaalt, tõenäoliselt Skandinaavia poolt. Muistsed eestlased pole oma sakraalkultuurist maha jätnud muud kui lohuga rahnud ja mõned pühaks kuulutatud puudesalud.

Sakraalsust inimeste elust välja tõrjuda pole võimalik, kuna Kõrgemasse Jõusse uskumine on meile evolutsioonilise taagana kaela riputatud ja seda püüdlikult eirata tähendaks eitada oma inimlikkust. Eesti riik ei saa endale ka lubada usulist diskrimineerimist, sest seda keelab meie põhiseadus. Küll aga saab seadusest mööda hiilida. Sellepärast kutsun kõiki Eesti põrandaaluseid tehnofriike ja muidu moraalilagedaid ent patriootlikke häkkerikalduvustega eestlasi asuma tööle viiruse kallal, mis muudaks kõik sakraalrajatised üleöö pühadeks hiiteks ja/või ohvrikivideks. Tõsi, nanotehnoloogia areng pole tõhusate replikaator-robotiteni veel jõudnud, ent kaugel see aeg ikka olla saab? Kui tegutseda kiiresti ja halastamatult, võiks juba kümnendi või hiljemalt kahe pärast kuulutada Eestimaa puhtaks kõigist silmnähtavalt võõrusulise eesmärgiga rajatistest, kuid sedavõrd rohkem oleks meil šeffe lohuga rahne ja pühi hiisi.

Teine probleem — Eesti rahvuse füüsiline hääbumine — vajab samuti lahendust, mis arvestaks tulevikutendentsidega. Sisserände piiramine pole selline vahend, kuna selle hinnaks oleks poliitiline ja kultuuriline paariaseisund Euroopas, mida mina küll maksta ei tahaks. Märksa odavam oleks rahvastikuministeeriumi eelarvest leida mõned miljonid selleks, et otsida Eestimaa pealt kokku kõige tervemate ja paremate geenidega noored ja veetlevad härrasmehed, koolitada neist meistervõrgutajad ning saata selline seksuaalsete anastajate rünnakrühm Euroopa ja maailma peale laiali. Kui sammuda otsustavalt, võime sel moel Eesti vere säilimise tagada enne rahuldamata hiinlaste hordide pealetungi. Ajaliselt vananev, ent füüsilist vananemist teaduse ja tehnoloogia viimaste saavutustega pidurdav põliselanikkond saaks aga muheldes seirata miljonite tervete ja tugevate väliseestlaste sirgumist ning elada kaasa järgmise kümnendi-sajandi-aastatuhande eestlusele.

Olgu tervitatud Discordia!